Ladusam ja kiirem sillaremont tänu veekindlale polüureale

Kaarepere viadukti renoveerimisel muudeti tekiplaat veekindlaks Teknose pihustatava polükarbamiidkattesüsteemiga. Ülimalt veekindel, elastne ja vastupidav polükarbamiid ehk polüurea moodustab tugeva kihi, mis kinnitub läbi vastava katteskeemi kindlalt silla betoonkattele ja on Eesti äärmuslike temperatuurikõikumiste tingimustes väga vastupidav. Viadukt oli renoveerimise ajal liiklusele avatud ja ka sellel poolel, mis oli materjaliga juba ka kaetud. Kogu hüdroisolatsioon uuendati vähem kui nädalaga.

Tiheda liiklusega silla kahjustatud teekate vajas renoveerimist

Kaarepere viadukt asub Eestis, kus temperatuur võib suvel tõusta üle +30 °C ja talvel langeda alla –20 °C. 2011. aastal ehitatud Kaarepere viadukt on tiheda liiklusega, intensiivselt koormatud ja eriti palju sõidab seal raskeveokeid. Seetõttu mõjutavad sillakatet nii muutuvad ilmastikuolud kui ka lakkamatu liikluskoormus. Viadukti tekkiplaadile tekkisid 9 aastaga ulatuslikud kahjustused, nagu augud, muhud ja praod.

Bituumenmaterjalid, mida tavaliselt kasutatakse veekindlust parandavate materjalidena ja kantakse betoonile, toimivad nagu liim, kleepudes paigaldusfaasis läbi tulega kuumutamise kindlalt aluspinna külge. Samas põhjustab kuumus muutusi materjali pinnas. Peale selle ei ole betooni pind kunagi täiesti sile. Kui kaks kokkuliimitud materjali on pingestatud, või ei sulandu lõpuni  betoonist aluspinnaga, võivad kattekihi ja betooni vahele jääda õhutaskud, mis mõjutab ka asfaltkatte kvaliteeti ja vastupidavust.

Eesti suvekuumuses võib musta asfalttee temperatuur tõusta kuni +70 °C-ni ning isegi väikseim õhumull veekindla kihi ja betooni vahel kogub soojust, mis omakorda suurendab mullis õhurõhku. Õhurõhu tagajärjel kerkib teekattesse muhk ja asfalt puruneb. Suur osa Kaarepere viadukti tekiplaadi ja teekatte kahjustustest oli tingitud just sellest nähtusest.

Purunenud asfalt on liiklusele ohtlik ja põhjustab ka betoonist sillakonstruktsiooni erosiooni. Üldiselt võivad sillad olla väga halvas seisukorras juba 3–4 aastat pärast valmimist. Kehvade teekatete ja sildade parandamine võtab aega ning kauakestvad teeremonditööd seiskavad või aeglustavad liikluse kuudeks.

Hüdroisolatsiooni paigaldusele kuluv aeg vähenes märgatavalt  tänu polüurea süsteemile, sest kogu portsess oli ise kiire ja võimaldas sillal olevat liiklust ikkagi ühes reas korraga lahti hoida. Lisaks sai tänu polüurea pihustamistehnikale parandada kohti ja luua kaldeid, mida oleks bituumenmaterjaliga võimatu teha.

Silla kahjustused parandati 2020. aasta suvel tehtud renoveerimistööde käigus ja hüdroisolatsiooniks kasutati TEKNOPURI polükarbamiidkattesüsteemi. Teknose SILKO heakskiiduga kattesüsteem tagab, et polüurea hüdroisolatsioon vastab sillaremondi määruste Põhjamaade kvaliteedistandarditele.

Polüurea on väga veekindel kate, mis moodustab õmblusteta kihi. Pihustatav polüurea, mis on väga elastne kattematerjal, täidab pinnas olevad praod ja ühendab need. Polüurea kinnitub tihedalt betooni külge, järgides selle pinnakuju, ja on näidanud väga häid tulemusi projekteerimisetapil tehtud tõmbetugevuskatsetes.

Renoveerimistööd lõpetati nädal aega kiiremini kui tavapärasema meetodiga, sest kogu silla katmise protsessi sai lühendada 10–14 päevalt kuuele päevale, mis on kiireim võimalik aeg sellise suure sillapinna hüdroisolatsiooni uuendamiseks. Veekindluse parandamine polüurea pihustamisega läks kiiresti – polükarbamiid kõveneb sekunditega ja sillapinna saab varsti pärast adhesiivset töötlust asfaldiga katta. Polüurea on väga elastne ja vastupidav kate, mille töökindlust ei mõjuta asfaldi kuumus.

Polüurea pinnatugevus,koormustaluvus ja kulumiskindlus võimaldab liiklust jätkata kogu renoveerimise vältel otse materjali pinnal. Seda ei paku hetkel teadaolevalt mitte ükski teine hüdroisolatisooni materjal.

Kaarepere viadukti renoveerimise ajal ei olnud liikluses häireid, sest asfalteerimistöödele eelnenud veekindluse tagamise etapis pihustati polüureat esmalt ühele sõidurajale, misjärel võis liiklus sellel hüdroisolatsiooniga kaetud rajal kohe jätkuda. Kõvenenud polükarbamiidkiht peab suurele liikluskoormusele hästi vastu, mida on näidanud ka testid.

Samal ajal kui liiklus jätkus juba veekindlaks tehtud sõidurajal, jätkati renoveerimistöid teisel sõidurajal, kuni selle hüdroisolatsioon ja asfaltkate said valmis. Seejärel suunati liiklus taas täielikult valminud sõidurajale. Renoveerimise viimase etapina lõpetati teise sõiduraja asfalteerimistööd.

Eestis on juba 15 silda, mis on Teknose polüureaga veekindlaks tehtud. Sildade hüdroisolatsiooni puhul on polüurea kasutamine uuenduslik meetod, mis on kiiresti muutumas üha populaarsemaks.